Hiljuti otsustasid nii Põltsamaa kui ka Haljala vald, et lõpetavad tuulepargialaga seotud eriplaneeringu koostamise. Põhja-Sakala vald läks aga seda teed, et lõpetab juba algatatud eriplaneeringu menetluse.
Keeldumisi, vastuolusid ja segadust tuulikute ümber on vägagi mitmes omavalitsuses, näiteks veel Kosel, Vinnis, Haapsalus ja Viru-Nigulas.
Seadus näeb kohalikele omavalitsustele ette kohustuse enda keeldumist hoolikalt põhjendada ning tegu on teemaga, mis muutub järjest keerulisemaks, sest nii kohalikud omavalitsused kui ka arendajad õpivad välja tooma järjest detailsemaid argumente kaalukeele enda poolele kallutamiseks.
Haljala valla keeldumine põhjendusel, et taastuvenergia eesmärkide saavutamine on riigi ülesanne ning omavalitsusel puudub motivatsioon eriplaneeringuks ehk üldplaneeringu muutmiseks, toob aga eriti teravalt esile asjaolu, et energiakindluse ja seeläbi taastuvenergia eesmärkide saavutamise tagamine on riigi delegeerimatu ülesanne.
Ilmselt mõistavad kõik, et taastuvenergiat on tarvis riikliku energiajulgeoleku tagamiseks rajada. Nii energeetikasektor kui ka kohalikud omavalitsused on korduvalt väljendanud, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu mehhanism ei toimi ning tarvis on keskset lahendust.
Riigi eriplaneeringuga ongi võimalik riigi, arendajate, kohalike omavalitsuste (sh kogukondade) ja keskkonna huvid arvesse võtta ning luua ühtne süsteem tuuleenergia arendamiseks Eestis. Nii kaob „Miks just siia?“ argument.
Üldplaneering
Tuuleenergia arendamisel ükskõik missugusel viisil või menetlusliigis tuleb arvestada, et nii omandipõhiõigus, ettevõtluspõhiõigus kui ka keskkonna kaitsmise kohustus on põhiseaduse kaitse all. Neile lisandub ka avaliku huvi argument, mis on defineerimata mõiste, ent võib osutuda kaalukaks lisaargumendiks otsuste langetamisel.
See tähendab, et arvestada ja analüüsida tuleb nii eri osapoolte – nagu arendajad, kohalik kogukond ja omavalitsus, riik – huve kui ka õigusakte, enne kui saab langetada otsuse konkreetse tuulepargi rajamiseks või sellest keeldumiseks.
Viimasel ajal tähelepanu alla tõusnud kohaliku omavalitsuse eriplaneering on seaduse järgi mõeldud sellise ehitise püstitamiseks, millel on oluline ruumiline mõju, nt tuulepark, ning mille asukoht ei ole üldplaneeringus kindlaks määratud.
Kuid kas kohalik omavalitsus peab arendaja soovil eriplaneeringu algatama ja seda menetlema?
Eriplaneeringu algatamisest võib näiteks keelduda, kui see oleks ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga; kui planeeringu elluviimine tulevikus oleks, mh keskkonnakaitseliste aspektide tõttu, välistatud; kui keeldumiseks esineb ülekaalukas avalik huvi või kui planeerimismenetluseks ei leidu raha.
See loetelu on avatud, s.t kohaliku omavalitsuse kaalutlus ei ole nende etteantud variantidega piiratud, vaid omavalitsus võib tugineda ka mistahes muule kaalukale põhjusele.
Huvid ei kattu
Tulles tagasi aga Haljala valla näite juurde: valla eriplaneeringu lõpetamise otsuses seisab, et „riigi seatud eesmärgid taastuvenergia kasutuselevõtuks ei kohusta just Haljala valda“ ning „avalik huvi taastuvenergia tootmiseks ei ole ülimuslik võrreldes teiste avalike- ja erahuvidega“.
Sama mõtte võiks sõnastada ka kriitilise küsimusena – miks peaks meie võtma enda kanda tuulepargist tulenevad mõjutused olukorras, kus taastuvenergia arendamine on riigi, mitte kohaliku omavalitsuse rida? Tõenäoliselt enesele teadmata tabas Haljala vald sellise osutusega seisukohta, mida on korduvalt rõhutanud ka riigikohus: kui rajatav objekt on riiklikes huvides, peab esinema selge põhjendus, miks tuleks see rajada just konkreetsesse omavalitsusse ning mitte kuhugi mujale.
Selgitan seda kahe kohtulahendi näitel.
2003. aastal lahendas Riigikohus asja, kus looduskaitsjatele ja kohalikele elanikele oli vastukarva, et Pärsti vald kehtestas Jämejala külla suure vangla ning haigla detailplaneeringu, mis hävitanuks osaliselt loodusväärtusliku pargi. Muu hulgas tuginesid kaebajad sellele, et vald pidanuks kaaluma, kas ehitised tuleks rajada just ettenähtud kohta või kas need peaksid üldse asuma Pärsti vallas. Riigikohus leidis seal, et vanglakompleksiga seotud positiivsed mõjud tööhõivele ja ettevõtlusele ilmnevad riigis tervikuna ka siis, kui kompleksi ei ehitata Pärsti valda, vaid kuhugi mujale ning peab esinema eraldi põhjendus, miks peaks mh keskkonna kui üldise õigushüve kahjustamisest saama kasu just Pärsti vald, kui vanglakompleks on kusagile Eestis võimalik ehitada ka keskkonda säärases ulatuses kahjustamata.
2005. aastal lahendas Riigikohus küsimust, kus Nõo valda planeeriti Kagu-Eesti regionaalprügilat ning kus kaebajad heitsid vallale ette, et see pole kaalunud prügilale alternatiivseid asukohti. Riigikohus selgitas sealgi, et riikliku huvi olemasolu korral – st prügila ei teeninud üksnes Nõo valla huve – peab riik olema see, kes regionaalprügila jaoks sobivaima asukoha välja selgitab.
Järelduseks, kui rajatav objekt on riiklikes huvides, peab esinema selge põhjendus, miks tuleks see rajada just konkreetsesse omavalitsusse ning mitte kuhugi mujale. Seejuures ei ole vahet, kas rajatav objekt on tuulik, jäätmejaam, haigla või vangla. Tähtsust omab vaid see, kas rajatav objekt teenib ainult konkreetset kohalikku omavalitsust ning on hõlmatud omavalitsusele seadusest tulenevate ainupädevustega, või on tegemist riikliku huviga. Elektrienergia varustuskindluse tagamine mistahes taastuvate või mittetaastuvate tootmisüksuste kaudu on riigi huvi ja ülesanne.
Eeltoodu ei tähenda kindlasti seda, et kohalik omavalitsus saaks valimatult suurematest arendustest keelduda. Kahtlemata on kohalike omavalitsuste otsustusprotsess mõjutatud ka poliitikast – eriti praegu, vahetult enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi ning tähele tuleb panna ka neid olukordi, kus pealtnäha aruka argumendi taga laiutab faktide asemel püüd odava populaarsuse järele.
Kokkuvõtvalt võib seega järeldada, et kui üldplaneeringuga ei ole kohalik omavalitsus ise ette näinud konkreetseid alasid, kuhu tuulikuparke võiks rajada, siis on lisaks seaduses otse toodud alustele eriplaneeringust keeldumiseks kohalikel omavalitsustel veel üks trump taskust võtta – riik määraku tuuleparkide asukohad kindlaks riigi eriplaneeringuga.
Sarnaselt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga läbib see kooskõlastusprotsessid ja keskkonnamõjude hindamise, ainult et arenduseks sobivate kohtade eelvaliku analüüsi üle-eestiliselt saab teha ära ühe korraga ning tuulikute arendamiseks loodaks ühtne selge süsteem. Taoline lähenemine on osutunud ka hästi toimivaks mitmetes taastuvenergiat lipulaevadena arendavates lähiriikides nagu Taani, Norra ja Saksamaa.
*Artikkel avaldati 12.09.2025 Maahehes. Kättesaadav: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120401655/kaspar-kaljurand-kui-kov-tuulikuid-rajada-ei-taha-on-riigil-siiski-voimalik-oma-tahtmine-saada
#tuuleenergia #tuulepark #EestiEnergeetika #taastuvenergia #eriplaneering #riigieriplaneering #kohalikomavalitsus #Haljala #Põltsamaa #PõhjaSakala #energiakindlus #energiajulgeolek #planeeringud #keskkonnamõju #avalikhuvi #Riigikohus #EestiTulevik #energeetika #roheenergia #Taani #Saksamaa #Norra