Riigikohtu otsus, mis puudutab metsaraie lubade andmise õiguspärasust, heidab valgust mitmele olulisele küsimusele Eesti keskkonnaõiguses. Analüüsin Riigikohtu 10.06.2024 seisukohti otsuses nr 3-21-2074 ning arutlen veidi, keskendudes kaebeõigusele, rohevõrgustiku rollile ja keskkonnahäiringute hindamisele. Leian, et need teemad on tänapäeval olulisemad kui kunagi varem.

Kaebeõigus ja isiklik puutumus: kellel on õigus vaidlustada?

Kolleegium on kinnitanud, et kaebeõiguse ulatus ei ole piiramatu. Kaebajal peab olema konkreetne ja oluline puutumus vaidlusaluse alaga, mis tõendab tema õiguste tegelikku ja olulist mõjutamist. Kui tegemist on rohevõrgustiku alaga, saab kaebeõigus tekkida vaid siis, kui vaidlusalune tegevus kahjustab kaebaja tervist või heaolu otseselt ja oluliselt. Seda lähenemist on määranud varasem kohtupraktika (nt RKHKo nr 3-3-1-8-15 ja nr 3-18-913/85), mis seab kaebuse edukaks esitamiseks kõrged nõuded.

Kui kaebaja ei saa tugineda otsesele seosele, siis õiguste kaitsmine ökoloogilistel kaalutlustel, nagu rohevõrgustiku terviklikkuse tagamine, ei ole nn individuaalse kaebaja kaudu võimalik. Sellised vaidlused kuuluvad keskkonnaühenduste pädevusse. See piirang on oluline, sest väldib liigseid kohtuvaidlusi.

Keskkonnahäiringute hindamine: normid ja reaalsus

Kolleegiumi seisukohad kinnitavad, et Keskkonnaametil ei ole raieloa andmisel ulatuslikku kaalutlusõigust mõjude hindamiseks, mida tekitavad metsaraiega kaasnevad mõjud, nagu mõju maanteelt või kaevandamisalalt pärinevatele häiringutele. Selliseid mõjusid tuleb hinnata pigem planeerimismenetluste raames. Keskkonnaameti põhiliseks ülesandeks on veenduda, et raieluba vastaks kehtivatele õigusaktidele ning et kavandatav tegevus ei tekitaks keskkonnaohtu, mida ei ole vaja taluda.

Keskkonnaohu tähendus on siin kriitiline. Kui tegemist on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisava tõenäosusega, peab Keskkonnaamet sekkuma. Samas võib see jääda keeruliseks, kui puudub piisav tõendusmaterjal või kui normtasemeid ei ületata. Nagu kolleegium osutas, ei loeta isegi normi alla jäävaid keskkonnahäiringuid alati inimese tervise seisukohast ebaoluliseks. See näitab, et regulatiivse raamistikuga kaetud õigusnormid ei pruugi alati vastata inimeste ootustele ja vajadustele.

Rohevõrgustik ja selle kaitse

Rohevõrgustik on Eesti looduskaitse oluline komponent, mille ülesanne on tagada elurikkuse säilimine ja tasakaal inimtegevuse mõjudega. Selles kaasuses oli rohevõrgustiku metsa raie osaliselt lubatud, kuna see ei olnud vastuolus kehtivate õigusnormide või planeeringutega. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et rohevõrgustiku metsa säilitamine peab olema selgelt määratud, et tagada õigusselgus ja kaitsemeetmete õiguspärasus.

Menetluslikud küsimused ja haldusorganite roll

Väga olulise tähelepaneku teeb kolleegium selles osas, et Keskkonnaamet ei olnud kaebajat raieloa menetlusse piisavalt kaasatud. Haldusmenetluse seadus näeb ette, et enne haldusakti andmist tuleb anda menetlusosalistele võimalus esitada oma arvamused ja vastuväited. Antud juhul piirdus kaebajaga suhtlemine hilisema vestlusega, mis ei vastanud ärakuulamise nõuetele. Kõnealune rikkumine ei toonud siiski kaasa raieloa tühistamist, kuna puudus alus, mis oleks võinud asja otsustamist mõjutada.

Selline lahendus on pragmaatiline, kuid samas tõstatab olulisi küsimusi haldusmenetluse kvaliteedi kohta. Kas kodanikel on võimalus haldusaktide osas tegelikult mõju avaldada, kui protseduurilised reeglid näivad olevat vaid formaalsed? Riigikohtu otsus märgib, et haldusakti põhjendamine on oluline kohtusse pöördumise õiguse tagamiseks. See on põhimõte, mida peaksid haldusorganid rangelt järgima, sest mõttevahetus ja argumentatsioon on hea halduse aluseks.

Tulevikuvaade: kuidas tasakaalustada arengut ja keskkonnakaitset?

Eestis kehtivad keskkonnaõiguse regulatsioonid töötavad, kuid mitte ideaalselt. Keskkonnaõiguse areng peaks keskenduma tasakaalu leidmisele looduse kaitse ja majandustegevuse vahel, säilitades samas ka inimeste heaolu. Rohevõrgustiku roll ei peaks piirduma pelgalt planeeringutes ära märgitud kontseptsioonidega, vaid olema tõhusalt rakendatav ja inimeste jaoks mõistetav. Kui soovime, et looduskeskkond oleks tulevaste põlvkondade jaoks säilinud, peame jõulisemalt suunama oma poliitikat ja praktikat. See hõlmab nii selgemaid õigusakte, täpsemat menetlust kui ka paremat järelevalvet haldusorganite tegevuse üle.

_{#Keskkonnaõigus #Metsaraie #Rohevõrgustik #Kaebeõigus #Keskkonnahäiringud #Keskkonnakaitse #Haldusmenetlus #Riigikohus #EestiÕigus #Planeerimismenetlus #Keskkonnaamet #Elurikkus #Õiguspärasus #HäiringuteHindamine #HaldusaktiPõhjendamine #KodanikeÕigused #Keskkonnahoid #Looduskaitse #AdvokaatArvamus #Õigusaktid}