Artikkel on koostatud kommentaarina Riigikohtu 18.12.2024 otsusele asjas nr 3-21-1658 (Eleri Lopp-Valdma, Kose valla Loodusseltsi ja Aivar Pohlaku kaebus Kose Vallavolikogu 22. juuni 2021. a otsuse nr 284 „Kose valla üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks)

Eesti planeerimispraktikas tõusevad ikka ja jälle esile rohevõrgustiku ja metsamajanduse teemad. Värske Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht toob taas esile tasakaalu otsimise keerukuse kohalike omavalitsuste ja riiklike huvide vahel. Küsimuse keskmes on kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse ulatus ja piirangute proportsionaalsus. See puudutab nii keskkonnakaitset, eraomandi piiranguid kui ka kohaliku elu ülesannete lahendamist.

Analüüsin otsuse olulisemaid aspekte ning nende mõju omavalitsusüksuste otsustusautonoomiale ja omanike huvidele.

Üldplaneering kui tasakaalu otsimise vahend

Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete määramine. See on võimas vahend, mille abil tuleb tasakaalustada erinevad huvid – keskkonna kaitse, kohalike elanike vajadused, riiklikud huvid ning eraomandiga seotud ootused. Üldplaneering ei saa ega tohigi olla pelgalt keskkonnakaitse dokument, kuid keskkonnakaitsel on seal küllaltki keskne roll, eelkõige rohevõrgustiku toimivuse tagamise kaudu.

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike süsteem, mis tagab elurikkuse kaitse, kliimamuutustega kohanemise ning rohemajanduse arengu. Planeerimisseadus näeb ette, et rohevõrgustiku toimivus tuleb tagada nii maakonna- kui ka üldplaneeringutes. Seejuures peab kohaliku omavalitsuse otsustusruum arvestama riiklikke huve ja omandiõiguse piiramise õiguspärasust.

Kaalutlusõiguse piirid ja üldplaneeringu täpsus

Riigikohus on varemgi selgitanud, et kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus pole piiramatu. Seda kinnitab ka kolleegiumi seisukoht, mille kohaselt peavad planeeringulahendused tasakaalustama keskkonna säästmise, subjektiivsete õiguste kaitse ning riigi huvid. Seejuures tuleb otsused teha piisava selgusega, et tagada haldusakti mõistetavus ja proportsionaalsus.

Üldplaneeringuga kehtestatavad piirangud peavad olema selged ja konkreetsed, mitte jääma liigselt abstraktseks. See on eriti oluline rohevõrgustikku puudutavate piirangute puhul, sest nendega kitsendatakse tihti eraomandi kasutusõigust. Riigikohus nõudis, et omavalitsus teeks üldplaneeringus ruumilised täpsustused rohevõrgustiku elementide osas, näiteks selgitaks, millistele aladele ja tingimustele piirangud kehtivad. Väljend “metsatukad metsamaana” tuleb asendada konkreetsete tingimuste ja eesmärkidega, mis on olulised rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks.

Metsamajandamise piirangud ja riive omandiõigusele

Metsamajanduslikud piirangud, nagu lageraie keeld, puudutavad otseselt metsaomanike huve. Riigikohus märkis, et piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vastama eesmärkidele, mida nad teenivad. Nii ei tohi iga piirangut pidada omandiõiguse ülemääraseks riiveks, kuid ka omavalitsusüksusel on kohustus kaaluda sellist riivet põhjalikult. Planeerimisprotsessis tuleb hinnata ka piirangutega kaasnevaid kulusid ja kaaluda hüvitise maksmise võimalust, kui omanikule langev koormus osutub ebaproportsionaalselt suureks.

Planeerimisseadus näeb ette, et omavalitsusel on õigus seada üldplaneeringuga omandipiiranguid. Samas tuleb määrata, kuidas piirang toetab rohevõrgustiku toimivust, elurikkuse kaitset või muid eesmärke. Riigikohus tõi esile, et rohevõrgustiku senine toimimine ei tähenda, et see jätkuks ka tulevikus ilma täiendavate piiranguteta. Lageraied võivad rohevõrgustiku toimimist tugevalt mõjutada, seega peab iga rohekoridori osas hindama raiepiirangute vajadust.

Rohevõrgustik ja kohaliku elu küsimused

Planeerimisseaduse kohaselt on omavalitsusüksustel õigus arvestada ka kohalike huvidega, kui need sobituvad rohevõrgustiku eesmärkidega. Kõrvuti elurikkuse kaitsega võib kaaluda puhkealade rajamist, kohalike maastike säilitamist või asulate kaitsmist õhusaaste ja tugeva tuule eest. Oluline on, et rohevõrgustiku täpsustamine ei jääks piiramatult ootele, viitega, et käsitlemist võib hiljem jätkata teemaplaneeringus. Kõik otsused, mis mõjutavad rohevõrgustiku sidusust, peavad olema tehtud üldplaneeringu tasandil.

Kultuuripärand ja planeerimislahendused

Kolleegium märkis ka kultuuripärandi kaitsega seotud küsimusi, mis tõusetusid kaebajate esitatud ühispöördumisest. Planeerimisseaduse kohaselt peab üldplaneering määrama kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed. Kuigi konkreetsed objektid võivad olla planeeringus sõnastatud üldiselt, peab selguma, kuidas neid arvestatakse muudes menetlustes, näiteks ehituslubade andmisel. Kolleegium leidis, et omavalitsusüksuse otsustusruum kultuuripärandi kaitsel on ulatuslik, kuid üldplaneeringu täpsus määrab, kuivõrd tõhusalt on võimalik neid objekte kaitsta.

Järeldused ja soovitused

Käsitlev otsus paneb olulise vastutuse kohalikele omavalitsustele. Planeeringulahendused peavad olema selged, eesmärgistatud ja proportsionaalsed, eriti juhul, kui need puudutavad rohevõrgustikku ja sellega seotud piiranguid. Kuigi kaalutlusõigus on ulatuslik, ei välista see vajadust konkreetseid tingimusi täpsustada ning eraomandi riivet põhjalikult kaaluda.

Omavalitsustel tuleb otsuste tegemisel arvestada ka avalikkuse kaasamise tähtsust. Keskkonna säästmine, kultuuripärandi hoidmine ja kohalike huvide tasakaalustamine on teemad, mille puhul on avalik diskussioon oluline. Läbipaistvus ja piisav kommunikatsioon on peamised võtmed, et leida tasakaal erinevate huvide vahel ning tagada õigusaktide täitmine viisil, mis toetab nii keskkonna säilimist kui ka omavalitsuste autonoomiat.

_{#RiigikohtuOtsus #Asja3211658 #KoseVallaÜldplaneering #Rohevõrgustik #Planeerimisseadus #KohalikuOmavalitsuseKaalutlusõigus #OmandiõigusePiirangud #MetsamajanduslikudPiirangud #Lageraied #ElurikkuseKaitse #KliimamuutustegaKohanemine #KohalikuEluTasakaalustamine #Keskkonnakaitse #ÜldplaneeringJaKultuuripärand #PlaneeringulahendusteSelgus #RiigikohtuHalduskolleegium #EraomandiKasutusõigus #ÜldplaneeringuTäpsustamine #KultuuripärandiKaitse #AvalikkuseKaasamine #KohalikeHuvideTasakaalustamine #KeskkonnaSäästmine #OmavalitsusteAutonoomia #Haldusõigus #PlaneerimineEestis #RohevõrgustikuToimivus}